Mõlemal poolel on tegelikult õigus ning üks ja see sama soov – et vanalinn ei hääbuks ja tegemist oleks pulbitseva linnasüdamega. Selle elluviimiseks tuleb nüüd kiiremas korras välja valida konkreetsed tegevused, et muuta vanalinn meeldivaks elukeskkonnaks ning. funktsioonidetihedaks ja kompaktseks linnakeskuseks.

Üks võimalus praeguse status quo muutmiseks linnaplaneerimise perspektiivist, on vanalinna vaadata läbi 15-minuti linna kontseptsiooni. Viimastel aastatel aina populaarsust koguv kontseptsioon lähtub põhimõttest, et igapäevategevused ja -teenused asuvad kodu lähedal ja on lihtsalt ligipääsetavad.

Veerand tunni võlu

15 minutit on distants, mis on jalutuskäigus või rattasõiduks mugav ning kui teekonnale jääb veel mõni kohvik, raamatupood, mänguväljak – siis ongi elukeskkond mõnus. Vanalinna puhul on lisaks kohalike elanike vajadustele oluline arvestada ka turismiga – et Tallinn ühelt poolt püsiks atraktiivse turismisihtkohana samas selle kätte lämbumata.

15-minuti linna kontseptsioon pole mitte lihtsalt moeväljend, see on ka üks Tallinna arengu kavandamise aluspõhimõtetest. Sellega loome mõnusat ja turvalist elukeskkonda, kus tänavad on mõnusad kohad ajaveetmiseks ja kohtumisteks ning lastele iseseisvalt turvaliseks liiklemiseks. Lisaks on see oluline ka kliimaneutraalse linna kontekstis.

Rohelise pealinna tiitli kandjana aastal 2023 on kliimamuutuste leevendamine Tallinna jaoks eriti oluline ning 15-minuti linna mõju sellele otsene: et oluline osa süsinikuheitmest tekib transpordist, siis on oluline vähendada pealesunnitud liikumisi autoga nt et lapse lasteaeda viimiseks ei peaks võtma ette pikemat autosõitu.

Vanalinna arengu kontekstis pakub 15-minuti linn ka head mudelit, kuidas hoida seda UNESCO maailmapärandi pärli atraktiivse ja jätkusuutliku turismisihtkohana. Aktiivsest linnaelust tühjaks valgunud ja külastajatest kurnatud muuseumi hoidmise asemel tuleb toetada vanalinna arengut kohaliku pulbitseva elukeskkonana, mis lisaks võimalusele külastada unikaalset kultuuriväärtust, pakub turistile võimalust saada osa meie mõnusast eluviisist, maitsvast toidust ja kohalikest inimestest.

Ka vanalinnas pole teenused kättesaadavad

Teemapüstitus võib esialgu tunduda naeruväärsena – kui üldse mingi koht Tallinnas, kus kõik on käe-jala lähedal, siis peab see olema linnasüdames asuv vanalinn. Tõesti – kunstigaleriisse, kinno, raamatukokku, söögikohta (kuigi kallisse!) jõuab 15-minutilise jalutuskäiguga kenasti. Ka poode on mitmeid, küll peamiselt vanalinna lähiümbruses.

Vanalinnas endas võiks rohelust olla rohkem, kuid hästi, seda pakub ka ümbritsev bastionaalvöönd. Mänguväljakuid erinevatele vanuserühmadele – nii ja naa, lapsega õue minnes tuleb sammud siiski kuskile lähiasumisse seada, sest mängulisi parginurki vanalinnas napib. Lasteaia, perearstikeskuse ja prügimajandusega on aga pigem kehvad lood.

Kui lisada sellele veel täiendavad piirangud hoonete korrastamisele, pidev kõrge müranivoo jne – siis paljude jaoks see enam atraktiivne elukeskkond ei tundugi. See peegeldub selgelt ka püsielanike arvus – hinnangulised 2500 elanikku on vähem, kui kunagi varem vanalinna ajaloos ning vanalinna toimimist iseseisva asumina enam ei toeta.

Võrdlusena elab näiteks Uue Maailma asumis rohkem kui 6000 elanikku. Keerukas olme ja soov lihtsamate lahenduste järele paneb vanalinnast välja kolima ka ettevõtteid ja asutusi – just sulges uksed Von Krahli teater, peatselt kolib uude asukohta siseministeerium.

Kohalike elanike ja asutuste vähesus loob vanalinnast kurbliku kummituslinna, koroona ajal inimtühjaks muutunud tänavad tõid selle probleemi väga selgelt esile.

Pulbitsev kohalik elu muudab linna atraktiivseks ka turistile

15-minuti linna põhimõtetest lähtumine on üks Tallinna linnaplaneerimise põhialuseid. Nii näiteks olen üheks prioriteediks võtnud praegu koostöös haridusametiga vaadata üle lasteaedade paiknemine Tallinnas – ligipääsetava haridusvõrgu loomiseks on oluline juba planeerimisel arvestada selle arenguvajadustega.

Vanalinna arendamine elava ja ligipääsetava asumina on oluline laiemalt, kui vaid piirkonna elanikele parema elukeskkonna loomine – see on võimalus suunata ka turismi arengut senisest jätkusuutlikumalt. Vanalinn praeguse teemapargina on sihtpunkt eelkõige kruiisituristile, kes tegelikult ei tee vahet, kas ta on Tallinnas või Riias. Siin veedetud kolme hommikutunniga jätab ta kohalikku majandusse raha vaid hommikuse kohvitassi ja saiakese jagu. Samas koormus vanalinnale on väga suur ning on selge, et praegusest rohkem kruiisituriste see vastu võtta ei suuda.

Üks osa lahendusest on pöörata rohkem tähelepanu jätkusuutliku turismi arendamisele. Meelitada siia külalisi, kes veedavad kohapeal aega pikemalt, lisaks restoranide-muuseumide külastamisele peatuvad paar ööd ka hotellides jne. Sellise külalise jaoks on peamine huvipunkt aktiivne ja põnev kohalik elu, mida rikkalik ja mitmekesine kultuuripärand seda loomulikult täiendab. Nii toimub see juba Balti Jaama piirkonnas, Telliskivi Loomelinnakus ja Põhjala Tehases.

Vana linna uus võimalus

Välja toodud lähenemisnurk vajab loomulikult täpsemalt lahtikirjutamist. Nii selleks kui ka muude lähenemiste kaardistamiseks toimub järgmisel nädalal Tallinna linna ja Eesti Arhitektuurikeskuse koostöös vanalinna Linnafoorum „Vana linna uus võimalus“, kus erinevate valdkondade eksperdid koostöös linnaametnikega töötavadki välja lahendusi vanalinna jätkusuutlikuks arenguks.

Linnafoorumi eesmärk on sõnastada nii pikemaajalisemaid strateegilisi lähenemisi, mis on sisendiks praegu koostamisel olevale kolmele arengudokumendile. Vähemalt sama oluline on selle käigus leida ka konkreetseid lähenemisi ja tegevusi, millega kohe 15-minuti linna kontseptsiooni ellu viia.

Et vanalinna areng ei jääks vaid toredaks linnafoorumiks ja kena sõnastusega arengukavaks, oleme linnavalitsuse alalise komisjonina taastanud UNESCO maailmapärandi nõukogu. Selle eesmärk on jälgida vanalinna arengukava täitmist ja nõustada linnavalitsust vanalinna elu-, turismi- ja ettevõtluskeskkonda mõjutavate tegevusstrateegiate väljatöötamisel. Nii toetame omalt poolt vanalinna potentsiaali realiseerimist.